Annan siin postituses ülevaate enda I semestri õppeainetest õppekaval Infosüsteemide analüüs ja kavandamine. Kirjutan ainete sisust, hindamisest, kas tasub õppeaines koolis kohapeal käia, jagan soovitusi ja enda konspekte.
Hoiatan, et see postitus tuli päris pikk, seega kui Sind huvitab ainult mõni konkreetne õppeaine, siis lehe paremal ääres on sisukord, kust saad lihtsalt sinna navigeerida.
Andmebaasid (ICM0005), Priit Raspel, 6EAP, kohustuslik aine
Sisu:
Õppeaines saab väga tugeva põhja andmebaaside olemusest. Lisaks sellele õpitakse joonistama ERD mudeleid, mille põhjal luuakse andmebaase. Natukene õpetatakse ka SQLi, kuid sellele väga palju rõhku antud õppeaines ei pöörata.
Õppejõud ise on väga suure kogemuste pagasiga ning jagab enda huvitavaid tööseiklusi ka loengutes. Lugudest selles aines puudust ei tule, sest õppejõu teadmised ning kogemused on üüratud.
Hindamine:
Hindamises on õppejõud päris karm ning jälgib väga täpselt enda seatud hindamiskriteeriumeid. Semestri jooksul tuleb ise teha 6 ERD mudelit, millest ühe võib ka tegemata jätta. Esimene ja viimane ERD on kohustuslik. ERD mudelite eest lõpphindamisel punkte ei saa, kuid iga töö tuleb ilusti ära teha ning kui saad selle eest 0 punkti, siis tuleb töö uuesti esitada. Töö tuleb alati viia järgmise nädala harjutustunni alguseks õppejõu lauale ja tagasi saab selle alati nädal hiljem. Töö peale kirjutab õppejõud parandused/soovitused ja punktid (tal on enda plusside ja miinuste süsteem – kui on kolm miinust, siis tähendab see, et said 0 punkti ja pead töö uuesti esitama).
Semestri lõpuks tuleb teha iseseisev töö, mis sisaldab ülesande kirjeldust, olemite kirjeldusi ja ERD mudelit. Põhimõtteliselt pead tegema ise ühe samasuguse ülesande nagu seni on õppejõud teinud ning selle ise ära lahendama. Selle eest saab 40 puntki. Mina tegin näiteks iseseisvaks tööks infosüsteemi terapeutidele.
Viimaks tuleb sooritada eksam, mille eest saab 60 puntki. Eksamil on 2 teoreetilist küsimust ning üks ERD mudeli joonistamise ülesanne. ERD mudel tuleb joonistada infoloogilisel tasandil (olemite ehk tabelite atribuute ei pea kirjutama). Näide:
Eksamile lubatakse võtta ka A4 suurune spikker, kuhu saad ühele poole vajaminevad asjad kirja panna. Soovitan selleks endale varuda peenikese otsaga pastakas ;)
Kohalkäimine:
Kohalkäimine ei ole kohustuslik ja loenguid kantakse ka veebi kaudu üle. Küll aga pead iga nädal õppejõule koduse ülesande viima. Mina käisin loengutes kohal, sest õppejõud on enda valdkonnas väga pädev ning räägib enda elust põnevaid ja kasulikke lugusid. Lisaks saab kohal olles alati ise küsimusi juurde küsida.
Soovitusi:
Üks asi, mida ma ise kahetsen, on see, et käia enda iseseisva tööga konsultatsioonis. Semestri lõpus hakkab õppejõud tegema konsultatsioone ning ma väga soovitan enda iseseisev töö selleks ajaks enam-vähem valmis teha ja küsida õppejõult tagasisidet. Kindlasti küsida tagasisidet enda koostatud ERD kohta. Mul endal jäi see tähelepanuta ning ma ei käinud konsultatsioonis tagasisidet küsimas, mille tulemusena kaotasin ma 15 puntki, mida on päris palju. Kui ma oleksin konsultatsioonis käinud, siis oleksin õppeaine hindeks saanud 5, mitte 4.
Viide konspektile: TODO
Konspektist soovitan kindlasti vaadata kordamisküsimusi, mille põhjal on hea eksamiks õppida. Kui mingi teema jääb arusaamatuks, siis õppejõul on enda kodulehel samuti kõik väga hästi ja põhjalikult lahti seletatud.
Ettevõtlus ja äri planeerimine (TMJ3300), Martin Toding, 6EAP, kohustuslik aine
Sisu:
Õppeaines antakse ülevaade ettevõtlusest – ettevõtete jaotusest, äriühingute vormidest, turundusest, finantsaruannetest jne. Kõiki neid teoreetilisi teemasid kasutatakse praktikumides äriplaani koostamiseks, mida tehakse koos rühmaga terve semestri jooksul.
Hindamine:
Selles aines oli päris palju asju, mille eest sai punkte. Need on:
- Essee kirjutamine (10 p)- tuli kirjutada ettevõtlust puudutav ning vähemalt kahte teadusartiklit sisaldav esse. Pikkus oli kuskil 1-2 A4. Mina kirjutasin näiteks teemal “Ettevõtlusharidus Eestis”.
- Loengute refleksiooni kirjutamine (10 p)- loengud toimusid meil üle nädala veebis ning pärast loengut oli kaks nädalat aega, et kirjutada lühikene refleksioon. Kirjutada tuli 3 asja: mis loengust meelde jäi, mis arusaamatuks jäi ning mida sooviksid küsida. Kahele viimasele küsimusele ei pidanud vastama.
- Äriplaani koostamine (50 p)- rühmaga tehakse iga nädal koolis harjutustunnis reaalsele äriideele (mille peate ise tiimiga välja mõtlema) äriplaani. Üle nädala on harjutustunnis enda äriplaani esitlemine rühmakaaslastele. Esitlused on teemade kaupa ära jaotatud, näiteks esimesel nädalal on üldine idee tutvustus, teisel nädalal konkurentide uuring jne.
- Eksam (20 p)- eksam toimub Moodle’is ja on valikvastustega. Lisaks saab materjale kasutada ehk midagi kartma ei pea. Aega küll palju polnud küsimustele vastamiseks, aga need ei olnud ka väga keerukad.
Kohalkäimine:
Meil olid loengud üle nädala veebis ning harjutustunnid koolis. Koolis harjutustundides tegime tiimiga äriplaani ja üle nädala esitlesime seda teistele rühmadele. Soovitan harjutustundides kindlasti käia, sest see on hea ühine aeg, millal enda äriplaani kirjutada. Ei tasu alahinnata äriplaani mahukust ning soovitan seda kogu aeg järjepidevalt teha.
Soovitusi:
Kindlasti soovitan kõiki hindelisi asju teha. Mõned minu kursusekaaslased unustasid kas essee või loengute refleksioonid kirjutada, kuid ma väga soovitan panna endale kasvõi meeldetuletused, et need ära teha, sest need on nii lihtsad asjad, mille eest punkte saada.
Viide konspektile: TODO
Tarkvaratehnika (ICM0008), Paul Leis, 6EAP, kohustuslik aine
Sisu:
Õppeaines käsitletakse waterfall ja agile metoodikaid ning erinevaid testimise viise.
Õppeaines tuli teha rühmatöö ning semestri lõpus oli Moodle’is valikvastustega eksam.
Õppejõul on väga põhjalikud slaidid, mille põhjal saab endale eksami jaoks konspekti teha. Need on ingliskeelsed, aga tal on eksamis samuti ingliskeelsed küsimused. Õppejõul on kõikide slaidikomplektide kohta salvestatud ka loengud ning soovitan neid kuulata, kui slaididelt ei saa mingitest teemadest aru.
Hindamine:
Rühmatöö eest saab 30 puntki (tavaliselt kõik rühmad saavad peaaegu maksimumi) ja eksami eest 70 puntki. Rühmatööst ma rääkida ei oska, kuna mina seda ei teinud (tudengid, kes on lõpetanud äriinfotehnoloogia bakalaureuse, ei pea rühmatööd tegema). Eksam on ingliskeelne, valikvastustega ning toimub Moodle’is. Seal on 14 küsimust, aega 15 minutit ning kõiki materjale võib kasutada (välja arvatud teise isiku abi). Enamik vastuseid on slaididelt leitavad, aga otsimisega tuleb olla kiire, sest aega on vähe.
Kohalkäimine:
Meil oli ainult esimene tund koolis ning ülejäänud õpe toimus veebis. Rühmatööde vahekaitsmiste ajal peab Teamsis veebiloengus kindlasti kohal olema (kui sa just selle tegemisest vabastatud ei ole).
Soovitusi:
Soovitan konspekti kirjutada asjad, mis on joonistel, sest kui muidu on eksami ajal hea küsimusi slaididelt otsida, siis joonistel olevaid asju ei saa ctrl+f-ga üles leida. Slaide on õppejõul palju ja mina pakkisin kõik slaidid ühte faili kokku, et oleks vastuseid lihtsam üles leida.
Koondkonspekt (Tarkvaratehnika)Kasutasin eksamil seda konspekti lisaks slaididele ning leidsin ilusti kõikidele küsimustele vastused.
IT valitsemine ja juhtimine (ICM0032), Paul Leis, 6EAP, kohustuslik aine
Sisu:
Tegelikult on õppeaine 3.semestri oma, kuid kuna mul ei tulnud huvipakkuvatest 1.semestri ainetest üle 30EAP kokku, siis võtsin ka selle aine juba 1.semestril ära ja see on täitsa tehtav. Ülesehituselt on täpselt samasugune nagu tarkvaratehnika – semestri jooksul tehakse rühmatööd, kus on kolm vahekaitsmist ning semestri lõpus on Moodle’i eksam.
Hindamine:
Jällegi samasugune nagu tarkvaratehnikas: 30 punkti rühmatöö eest ja 70 punkti valikvastustega Moodle’i testi eest, kus on vaja 14 küsimust vastata 15 minuti jooksul.
Kohalkäimine:
Esimene tund koolis, ülejäänud veebis. Vahekaitsmiste ajal peab kindlasti Teamsi veebiloengus kohal olema, seda kontrollitakse.
Soovitusi:
Sama soovitus, mis tarkvaratehnika puhul: konspekti kirjutada asjad, mis on joonistel ning pakkida kõik slaidid ühte faili kokku.
Koondkonspekt (it-valitsemine)Kasutasin eksamil seda konspekti lisaks slaididele ning leidsin ilusti kõikidele küsimustele vastused.
Infosüsteemide analüüs ja projekteerimine (ICM0007), Nadežda Furs, 3EAP, kohustuslik aine
Sisu:
Mul oli see aine bakalaureuses tehtud ja magistris ma selles aines osalema ei pidanud ehk siis mõned asjad olid võib-olla magistriõppes teistmoodi. Bakalaureuses oli meil see aine semestri jooksul kaheks jaotatud: esimeses pooles keskendusime agiilsele mudelile ja teises pooles kose mudelile (waterfall). Õppeaines tuli moodustada umbes 5-liikmelised rühmad ja mõelda koos äriidee, millega semestri jooksul tööd hakatakse tegema. Selle ideega tehti väga palju praktilisi ülesandeid, näiteks 9 windows technique skeem, SWOT, FURPS, MoSCoW, RACI, kasutusmallide diagramm, andmevoo diagramm jne
Hindamine:
Bakalaureuses saime hinde rühmatöö eest, kuid magistris tuli lõpus ka mingi test sooritada, mille kohta mul kahjuks info puudub. Rühmatöö oli kahes osas- semestri esimeses pooles keskendusime agiilsele meetodile ja teises pooles kose mudelile (waterfall).
Kohalkäimine:
Meil oli täielikult veebipõhine õpe.
Soovitusi:
Kuigi ma magistriõppes ei pidanud seda ainet tegema, siis lugesin meie kursuse tiimichatist, et mõned asjad olid samasugused ning soovitan õppejõuga kannatust varuda :) Bakalaureuses jäid meil päris paljud tunnid ära ning nende asemel ei tulnud tihti ka mingit iseseisvat tööd.
Süsteemse käsitluse alused (ICM0023), Peeter Lorents, 6EAP, valikaine
Sisu:
Natukene filosoofia moodi õppeaine, kus käsitletakse erinevaid süsteeme. Alustatakse üldisemast süsteemi mõistest, et mida see endast kujutab. Vahepeal räägitakse näiteks sihtidest, kontrollist, ajast ja lõpus arutlesime, mis on elu ning surm ja käsitlesime inimest süsteemina.
Hindamine:
Aine on arvestuslik ja kõikides töödes tuleb selleks saada üle poolte punktidest. Meil oli õppeaines kolm vahetesti ning semestri lõpus eksam. Nii kolmes vahetestis kui ka eksamis saab kasutada kõiki abimaterjale, välja arvatud teise isikuga suhtlemine. Testid ja eksam on valikvastustega ning mõned üksikud küsimused on punktiirjoonega, kuhu tuleb mingi mõiste kirjutada. Väga olulised nendes testides ja eksamis on erinevad printsiibid, nii et soovitan neile palju rõhku pöörata ja need endale põhjalikult selgeks teha.
Kohalkäimine:
Esimestel nädalatel käisin loenguid kohapeal kuulamas, kuid kuna loeng kestis peaaegu 4 tundi ja mingi hetk meil tõsteti see aine reede õhtuks, siis üks hetk hakkasin loengut kodus järele kuulama. Kodus kuulamise pluss on see, et saab kuulata kahekordse kiirendusega ja mingeid asju vajadusel mitu korda.
Soovitusi:
Lugedes õppeaine nimetust ning kirjeldust eeldasin, et tegemist on natukene rohkem loogikat sisaldava õppeainega. Kui ma oleksin teadnud, et tegu on pigem filosoofia moodi õppeainega, siis ma võib-olla ei oleks seda ainet võtnud. Õppejõud ise teab enda eriala väga hästi ning räägib loengutes põnevaid elulisi lugusid juurde, mis tegi õppeaine põnevamaks.
Õppejõul on tehtud ka väga põhjalikud slaidid ja mina kahte viimast loengut enne eksamit kuulata ei jõudnud, kuid vaatasin slaidid üle ning lisasin mõned olulisemad asjad konspekti. Ka nii sai ilusti hakkama ehk alati ei pea kõiki loenguid 100% läbi kuulama. Võib-olla mõistlik on isegi nii, et vaadata iga nädal slaidid läbi, teha märkmed ja vaadata arusaamatud kohad loengust üle. Kindlasti tuleb aru saada printsiipide sisust, sest neid läheb igas testis ja eksamis vaja.
Viide konspektile: TODO
Siin õppeaines sain ka kõik vahetestid ning eksami selle konspektiga tehtud. Kõige rohkem kasutasin konspektist vahelehte “Printsiibid”.
Lisaks tahaksin soovitada ühte ainet, mida mina võtsin bakalaureuses, aga millest mul on hiljem väga palju kasu olnud. See on:
Rahanduse alused (TER0440), Kalle Ahi, 6EAP
Kui selle õppeaine võtad, siis see läheb vabaainena kirja.
Nagu nimi vihjab, siis tegemist on finantsteadmisi ja -oskusi käsitleva õppeainega. Siit saad teadmised raha ajaväärtuse, intresside, pensionifondide, aktsiate, võlakirjade, erinevate finantsanalüüside jpm kohta. Kuid, mis teeb selle aine eriti lahedaks on see, et esimese poole semestrist annab loenguid Kristjan Liivamägi, kes on Eesti investeerimismaastikul väga kõva tegija. Ta seletab kõiki teemasid väga lihtsalt (et ka talupoeg saaks aru) ning jätab alati aega küsimustevoorule, kus tudengid võivad ükskõik mis küsimusi temalt küsida.
Viide konspektile: TODO
Need olid minu valitud õppeained I semestriks. Järgmistest postitustest saad lugeda ka minu ülejäänud semestrite õppeainete valikuid ning tähelepanekuid.