Miks väheneb raha väärtus ajas?
- Inflatsioon- hinnad lähevad kallimaks
- Tulevikus saadav tulu jääb saamata
- Inimesed tahavad raha nüüd ja praegu (inimloomus)
Mis on intress?
Rahasumma, mida makstakse kapitali kasutamise eest. Nt pank annab laenu intressiga ja mina maksan intressi, sest sain pangalt kasutamiseks raha
Mis on intressimäär?
Intress protsentides
Mis on diskonteerimine?
Tulevase rahasumma toomine tänasesse päeva. Nt 5 aasta pärast antakse mulle 1500€, mina tahan teada, palju see praegu väärt on
Mis on lihtintress?
Kasutusel reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt.
Enamasti investeerimise periood lühike
Intressitulu ei reinvesteerita
Mis on liitintress?
Rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt- algsele põhisummale lisatakse ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress.
Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist
Mis on intressi kapitaliseerimine?
Intressi lisamine kasvatatavale kapitalile.
Seda kutsutakse ka intressi reinvesteerimiseks
Mis on kapitaliseerimisperiood?
Ajavahemik, mille tagant toimub kapitaliseerimine ehk intressi lisamine kasvatatavale kapitalile (liitintressi puhul)
Mis on raha olevikuväärtus?
See toob makse tulevikust tänasesse päeva
Mis on osaline liitkasvatamine?
Intresse arvutatakse ja investeeringusummat kasvatatakse sagedamini, kui kord aastas, tavaliselt kas kord poolaastas või igakuiselt
Mis on nominaalne ja efektiivne intressimäär?
Nominaalne- lepinguline intressimäär (tavaliselt aastane intressimäär).
Efektiivne (EAR)- kui palju tegelikult teenitakse/makstakse, klassikaline näide on osaline liitkasvatamine (intressi arvutatakse/makstakse rohkem kui 1x aastas). Seda kasutatakse erinevate intressitingimuste, finantstoodete võrdlemisel. Krediidi kulukuse määra esitatakse aastapõhiselt sellena.
Aastase kapitaliseerimise puhul annavad sama tulemuse
Mis on annuiteet?
Rida võrdseid perioodilisi makseid
Nimeta annuiteedi liike ja nende sisu
Tavaline annuiteet- rahavood (maksed) toimuvad teatud aja jooksul iga perioodi lõpul
Avanssannuiteet- rahavood (maksed) on iga perioodi alguses
Viitannuiteet- esimene rahavoog (makse) on rohkem kui ühe perioodi pärast
Mis on perpetuiteet?
Igavesti kestev annuiteet ehk rida perioodilisi võrdseid makseid igavesti.
Mis on aktsia? Mis määrab aktsia hinna?
- Väärtpaber, mis esindab/tõendab proportsionaalset omandiõigust/osalust ettevõttes. See annab ka aktsia omanikule ehk aktsionärile õiguse saada ettevõtte dividende ja osaleda ning anda hääl aktsionäride koosolekul.
- Hinna määrab inimeste reageering, nt tuleb ettevõtte kohta positiivne uudis
Mis on kasvuperpetuiteet?
Perioodiliste, igavesti kestvate ja konstantse määra alusel kasvavate maksete tänane väärtus.
Kasutatakse sageli aktsiate väärtuse hindamisel
Mis on võlakiri?
Võlainstrument (nagu ka nt pangalaen), mis kujutab endast võlgniku = nt riik, pank, vms kes laenu tahab (võlakirja emitendi) kohustust võlakirjainvestori (võlausaldaja) ees maksta viimasele tema käest saadud rahaliste vahendite eest tähtaegselt intressi ja tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma
Nimeta võlakirja liigid ja nende sisu.
Kupongvõlakiri- laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus
Diskontovõlakiri- võlakirja pealt teostatakse üks makse- nimiväärtuses lunastatakse lunastuskuupäeval. Võlgnikud (emitendid) kuponge ei maksa, kuid võlakirjad emiteeritakse diskontoga ehk müüakse investoritele nominaalväärtusest (nimiväärtusest) odavama hinnaga. Reeglina on diskontovõlakirjad lühemaajalised, alla üheaastase tähtajaga.
Nimeta võlakirjade karakteristikuid ja nende sisu (7 tk)
- Nimiväärtus/nominaalväärtus- summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale võlakirja lunastuskuupäeval; intress leitakse sageli sellelt summalt
- Kupongimäär- määrab intressi summa, mida investor peab saama (kupongimäär on intress, mille alusel kupongimakse (kupong) leitakse)
- Väljalaskeväärtus- hind, millega võlakirju müüakse investorile (võib olla sama, mis nimiväärtus, aga võib olla ka sellest kõrgem/madalam
- Lunastamistähtaeg- see kuupäev, millal võlakirja emitent (võlgnik) on kohustatud võlakirja nimiväärtuses tagasi ostma
- Optsionaalsus- ennetähtaegse lunastamise võimalus. Emitent (võlgnik) lisab endale võimaluse osta võlakiri varem tagasi mingitel tingimustel. Investoril võib olla ennetähtaegne tagasimüügi õigus
- Vahetatavus- võlakirjade vahetamise õigus ettevõtte aktsiate vastu
- Kovenandid- piirangud emitendile (võlgnikule): mida peab emitent tegema, mida ei tohi
Mis riskid on seotud võlakirjadega?
- Krediidirisk- laenuvõtja (emitent) ei suuda oma kohustusi täita vastavalt kokkulepitud tingimustele. Infot võimalik saada krediidireitingu alusel (AAA(kõige madalam risk), AA, A, BBB, BB, B...)
- Intressimäärarisk
- Tururisk- võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest. Võlakirja hind sellest sõltuvuses (kui intresside tase tõuseb, siis võlakirjade hind langeb)
- Re-investeerimisrisk- ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kuponge või muid makseid
- Likviidsusrisk- risk, et võlakirju ei õnnestu müüa õiglase hinnaga, sest turul puudub piisav ostuhuvi
Mis on võlakirja tootlus tähtajani (YTM)?
Tulumäär, mille investor teeniks, kui ta hoiab ostetud kupongvõlakirja kuni lunastamiseni enda käes ning reinvesteerib kõik kupongiintressid kohe sama YTM alusel
Mille kohta annab infot krediidireiting?
Võlgniku riskitaseme ja sellest tuleneva oodatava laenamise hinna (näed, kui suur risk on sellesse ettevõttesse investeerida, reitingud nt AAA, AA, A, BBB jne)
Mis on käibekordaja?
Näitab, kui palju käivet tekitab iga vara all olev ühik
Mis on käibevälde?
Näitab, kui palju aega päevades võtab keskmiselt vara ringlus.
Välte hindamiseks võetakse päevade arv aastas ja jagatakse mingi vara käibekordajaga.
Mida näitavad efektiivsuse suhtarvud?
Kui efektiivselt ettevõtja juhib eri varadesse investeeritud vahendeid.
Mida näitavad likviidsussuhtarvud?
Ettevõtja võimet katta oma lühiajalisi kohustusi e. teisisõnu - kas ettevõtjal on piisavalt raha võlgnevuste tasumiseks.
Mida näitavad finantsvõimenudse suhtarvud?
Kui palju ettevõte kasutab laenukapitali e. ettevõtte võimet tasuda lühi- ja pikaajalisi kohustusi
Mida näitavad tasuvuse ehk rentaabluse suhtarvud?
Kui palju toodab ettevõttesse investeeritud kapital kasumit.
Mida näitavad turusuhtarvud?
Hindavad ettevõtte turuväärtuse adekvaatsust.
Mida näitab likviidsus?
Kui kiiresti on ettevõte võimeline muutma oma varad rahaks
Mida näitab/tähendab maksevõime
Kas ettevõte suudab oma kohustusi täita
Mida näitab likviidsuskordaja? Milline on hea suurus?
Iseloomustab pigem likviidsust kitsamalt, ehk lähtudes likviidsematest varadest. Võime katta kiireloomulisi kohustusi varusid realiseerimata.
Hea suurus, kui QR > 0,9
Mida näitab varade puhasrentaablus?
Näitab ettevõtte varade kasutamise efektiivsust puhaskasumi teenimiseks e kui palju kasumit teenib iga ettevõtte varasse investeeritud üks euro
Mida näitab omakapitali puhasrentaablus?
Näitab ettevõttesse investeeritud omakapitali kasutamise efektiivsust puhaskasumi teenimiseks st kui palju kasumit teenib iga ettevõtte omakapitali investeeritud euro
Mida näitab müügikäibe brutorentaablus?
Mõõdab mitu senti brutokasumit on igas müügitulu euros. Kui suure osa müügikäibest moodustab brutokasum.
Mida näitab müügikäibe puhasrentaablus?
Kui suure osa müügikäibest moodustab puhaskasum.
Mida näitab hinna tulususe suhtarv (P/E)?
Kui palju teenib üks aktsia mulle kasumit. Mida kõrgem, seda ebaatraktiivsem. Ideaalis võiks P/E suhe olla < 10
Mida näitab Shiller P/E?
kasutab inflatsiooniga korrigeeritud viimase 10 aasta keskmist kasumit
Mida näitab aktsiahinna ja raamatupidamisliku väärtuse suhe P/B (kui on 1, kui on <1, >1?.
P/B = Aktsia hind / Book Value.
Book Value = Omakapital / Aktsiate arv
P/B suhtarv “1” tähendab, et ettevõtte turuväärtus ja raamatupidamislik väärtus ühtivad.
Kui see on väiksem kui “1”, siis see tähendab, et ettevõte on turul alahinnatud või ettevõttel on tõsised probleemid.
P/B väärtus, mis on suurem kui “1” näitab, et turul hinnatakse ettevõtet selle raamatupidamislikust väärtusest kõrgemalt.
Mida näitab P/S suhtarv? (Price to Sales)
Aktsiahinna ja müügitulu suhe. Kui palju maksan müügitulu kohta
Mis on rahatsükkel?
See on päevade arv, mille jooksul ettevõte peab otsima täiendavaid rahalisi vahendeid, et finantseerida ettevõtte äritegevuse tsüklit materjali ja kauba saabumisest ja selle eest tasumisest kuni raha laekumiseni klientidelt. Selleks ajaks tuleb võtta arvelduskrediiti või muid laene või finantseerida seda omakapitaliga.
Kas majanduslanguse ajal võlakirjad langevad või tõusevad? Miks?
Majanduslanguse ajal võlakirjad tõusevad. Baasintressimäär langeb, sest on vaja teha laenamist odavamaks. Näide: Saksamaa võlakiri 2005.a. oma baasintressimäär 4%, nominaalväärtus on 1000€. 2010 majanduslangus, kus baasintressimäär on 2%. Kõik tahavad osta pigem 4% laenu ehk selle 2% laenu nõudlus väheneb ja teise (4%) õiglane väärtus suureneb
Nimeta majandustsükli faasid ja kirjelda neid:
- Kasvufaas- Ettevõtte toodangute ja teenuste mahu kasv, sissetulekute ja tarbimise kasv, töötuse määra alanemine, intressimäärad tõusevad, inflatsioon kasvab, pankade laenumahud kasvavad. Langevad võlakirja õiglased väärtused, sest Euroopa keskpank tõstab baasintressimäära (võetakse vanade võlakirjade asemel uusi, tänu millele nende õiglased väärtused suurenevad). Kui majandusel läheb väga hästi (on tipus), siis hakkavad aktsiahinnad langema, sest vaadatakse ette (kriis tulekul) ja müüakse aktsiaid maha
- Kahanemisfaas- majandusaktiivsuse langus, tarbijate nõudlus väheneb (tekib ülepakkumine), ettevõtjad hakkavad vähem tootma/teenust pakkuma, palgad vähenevad, koondamised, pangad karmistavad laenutingimusi (rahvas ei jaksa tagasi maksta). aktsiahinnad langevad, tooraine ja kinnisvara hinnad langevad (ei osteta uusi korterieid, tarbitakse vähem)
- Langusfaas- toodete ja teenuste oluline pakkumise vähenemine, sissetulekute vähenemine, tööpuuduse oluline suurenemine, intressimäära alandamine keskpankade poolt, deflatsioon, pankade laenupakkumise vähenemine. võlakirjad tõusevad, Languses hakkavad tõusma ka aktsiahinnad. Aktsiahinnad langevad juba enne langust ja languse ajal ostavad aktsionärid aktsiaid juurde
- Taastumisfaas- toodangute/teenuste maht näitab kasvu märke, sissetulekud ja tarbimine hakkavad kasvama, töötuse määr stabiliseerub, inflatsioon positiivne ja hakkab kergelt kasvama, pankade laenumahtude kerge kasv. tõuseb tooraine ja kinnisvara hinnad- inimesed tarbivad rohkem
Mida kujutab endast portfelliteooria?
Investor lisab enda portfelli erinevaid väärtpabereid (hajutab investeeringuid), et saada parem riski tootluse suhe. Üldiselt käituvad väärtpaberite tootlused üksteise suhtes pisult erinevalt.
Oluline on, et ei analüüsiks väärtpaberit eraldi VAID juba osana olemasolevast hajutatud portfellist.
Portfelliteooria soovitab passiivset OSTA JA HOIA teooriat, eeldusel, et turud on piisavalt efektiivsed.
Peaks eelistama hajutatud portfelli, sest pikaajaliselt pole võimalik turgu lüüa.
Mis on risk?
Seda võib rahanduses määratleda mitmeti:
- Võimalus, et tegelik tulemus erineb oodatavast.
- Võimalus, et kaotame raha.
- Võimalus, et tootlus jääb alla minimaalse aktsepteeritava määra.
- Tootluste varieerumine (seda loetakse soovimatuks sündmuseks)
Kuidas leida portfelli risk ja tootlus?
Risk leitakse standardhälbega.
Tootlus leitakse portfelli kuuluvate väärtpaberite tootluste kaalutud keskmisega.
Mis on spetsiifiline risk?
Oht, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele (ootamatu käibelangus, juhtumisvead, konkurentide tegevus jne). (Nt kui CityBee oleks turul, siis nende tulususu väheneb, kui Bolt tuleb turule). See avaldub portfellis suhteliselt juhuslikult (portfelliteooriaga võimalik seda hajutada).
Kutsutakse ka mittesüstemaatiliseks või hajutatavaks riskiks.
Mis on süstemaatiline risk?
Oht, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jm). Väärtpaberid, mille hind ja tulususu liiguvad turu keskmisega võrreldes võimendatult, on suurema süstemaatilise riskiga. Ettevõtted, mille hind ja tulusus ei sõltu eriti turu keskmisest, on väiksema süstemaatilise riskiga. Kutsutakse ka mitte hajutatavaks või tururiskiks.
Mis on kapitalituru sirge?
Investor jagab oma portfelli riskivaba vara (nt Saksamaa võlakirjad) ja hästi hajutatud portfelli vahel
Mida kirjeldab CAPM mudel?
Kirjeldab, millist tootlust on investoril mõtet oodata väärtpaberilt, kui ta lisab selle oma hajutatud portfelli.
Ri- väärtpaberilt i oodatav tootlus
Rf- riskivaba invetseeringu tootlus (Ameerika, Saksamaa võlakirjad)
Rm- turu oodatav keskmine tootlus/ finantsturgude ajalooline tootlus
(Rm-Rf)- turu riskipreemia
Beeta- väärtpaberi i süstemaatilise riski tase. Turu keskmine beeta=1. Konkreetse investeeringu beeta on seega kas suurem kui 1 või väiksem. Suurem=turust riskantsem, väiksem=turust vähem riskantsem
Mis on ettevõtte investeerimisotsuste peamine eesmärk?
Investeerida tuleb tegevustesse/projektidesse, mille tootlus ületab tulunormi (kapitali hinda ehk WACCi)
Mis on projekti väärtuse/tootluse mõõtmise aluseks?
Tema rahavood, rahavoogudega seotud risk ja rahavoogude tekkimise aeg.
Millal on tegemist pikaajalise investeeringuga?
Kui investeeringutelt oodatav tulu kujuneb pikema perioodi jooksul tulevikus. Nt uue seadme soetamine või asendamine, ettevõtte laienemine, uute tehnoloogiate juurutamine, uurimis- ja arenduskulutused jne
Nimeta investeerimisprojektide liike ja nende seletused:
- Asendusinvesteeringud- asendame vana seadme uuega
- Laienemisinvetseering- ehitame ladusid juurde
- Sundinvesteering- ostame tehnoloogiat, et jätkata tegevusega (tehnika nii amortiseerunud)
Kuidas käib projekti rahavoogude hindamine?
Hinnata tuleb projekti lisanduvaid rahavoogusid (rahalised liikumised (nt amortisatsiooni ei vaata), vaid vaatad, kui palju raha liigub sisse ja välja). Oluline on, et need liikumised tekivad projekti vastuvõtmise tagajärjel.
Mis on pöördumatud kulud?
Kulud, mis on juba tehtud või tehakse nkn ja otsus projekt käivitada või tagasi lükata rahavoogusid enam ei mõjuta. Need EI OLE lisanduvad rahavood. Nt juba teostatud turu-uuring, varem soetatud tooraine maksumus jne
Mis on vältimatud kulud?
Kulud, mis tehakse niikuinii, sõltumata, kas projekt käivitatakse või mitte. EI OLE lisanduvad rahavood
Mis on alternatiivkulud?
Kulud, mis on juba tehtud või tehakse nkn ja otsus projekt käivitada või tagasi lükata rahavoogusid enam ei mõjuta. Need EI OLE lisanduvad rahavood. Nt juba teostatud turu-uuring, varem soetatud tooraine maksumus jne
Kuidas hinnata projekti tasuvust NPVga?
Kui NPV on positiivne, siis on projekt kasulik (saab nõutava tulumäära kätte).
Mis on rahavoogude kõrvalnähud?
Rahavood, mis tekivad juba olemasolevate projektide arvel või koosmõjul.
Nt projekti käivitamine võimaldab ettevõttel kasvatada ka teiste toodete/teenuste läbimüüki (sünergia).
Või nt kliendid asendavad tarbitavad tooted uutega, mistõttu uus toode võib “ära süüa” osa seniste toodete läbimüügist (müügikaotus)
Kuidas on seotud puhta käibekpitali kasv/kahanemine ja rahaline sisse-/väljaminek?
Kui puhas käibekapital kasvab, siis toimub rahaline väljaminek.
Kui puhas käibekapital kahaneb, siis toimub rahaline sissetulek.
Puhas käibekapital = Käibevarad-lühiajalised kohustused.
Mis on projekti finantseerimiskulud ja kas need on osa rahavoost?
Laenukapitalihind ja omakapitalihind, Nt intressikulud, dividendid, EI OLE projekti analüüsil lisanduvad rahavood.
Mis on lisanduvad rahavood?
Projekti vastuvõtmise tõttu lisanduvate positiivsete ja negatiivsete rahavoogude vahe.
Mis on lõpetav rahavoog?
Projekti lõpetamisel tekkivad ühekordsed rahavood.
Millele peaks vastama hea investeeringute meetod?
- Peab arvesse võtma raha ajaväärtust
- Peab arvestama projekti riskiga
- Peab keskenduma kõikidele lisanduvatele rahavoogudele
- Peab järjestama projekte õiglaselt
- Peab viima investeerimisotsusteni, mis suurendavad ettevõtte väärtust
Mis on tasuvusaeg?
Ajaperiood, mille jooksul oodatavate iga-aastaste rahavoogude summa ületab alginvesteeringu kulud.
Kas või mis aja jooksul teenime esialgsed investeeringud tagasi. Nii diskonteeritud kui ka diskonteerimata rahavoogude baasil. Diskonteeritud rahavoogude puhul võetakse arvesse kapitali hinda ehk nõutavat tulumäära (raha ajaväärtust). Eelistab lühiajalisi projekte (miinus)
Nimeta mõned tasuvusaja plussid ja miinused:
+lihtne mõista ja arvutada
+arvestab, et hilisemad rahavood on riskantsemad
+rõhutab likviidsuse tähtsust
+võimalik saada kiirhinnang projektile
-ignoreerib raha ajaväärtust
-ignoreerib rahavooge pärast kriteeriumi perioodi lõppu
-eelistab lühiajalisi projekte
Mis on NPV?
Puhas nüüdisväärtus. Ettevõtte äriprojekti rahaliste sissetulekute ja väljaminekute (ehk rahavoogude) diskonteeritud väärtuste summa (ehk arvestab raha ajaväärtusega). Sobiva intressimäära kasutamine võtab arvesse ka projekti riski. Projekt võetakse vastu, kui NPV>= 0
Nimeta NPV meetodi plusse ja miinuseid:
+arvestab projekti riski ja ajaväärtusega
+arvestab kõikide lisanduvate rahavoogudega
+suudab järjestada erinevaid projekte
+viib ettevõtte väärtust suurendavate otsusteni
-keerulisem tõlgendada ja teistele selgitada
-ei võta arvesse uut informatsiooni pärast projekti käivitamist
-eeldab, et ettevõttel on piisavalt ressursse, et finantseerida kõiki positiivse NPV-ga projekte
Kirjelda ARR (Arvestuslik rentaablus) meetodit:
ARR= Keskmine puhaskasum / Keskmine investeering.
Kui suur on projekti raames tehtud investeeringute rentaablus (kasumi teenimise, mitte rahavoo mõttes). Probleemiks see, et ei võta arvesse tegelikke rahavoogusid (sees on ka amort) ega raha ajaväärtust.
Kirjelda IRRi ehk sisemist tasuvusmäära:
Arvutab välja tootluse, mis selle projekti rahavoogudel on. Leiad, mis on projekti oodatav tulumäär aastas. Projekt tuleb vastu võtta, kui selle sisemine tasuvusmäär ületab projekti nõutavat tasuvusmäära ehk kui IRR >= r. IRR vastab diskontomäärale, mille puhul projekti NPV on võrdne nulliga.
NPV ja IRR võivad viia erinevale järeldusele AINULT SIIS, kui valik tuleb teha mitme üksteist välistava projekti korral või kui kõiki positiivse NPV-ga projekte ei saa eelarve piiratuse tõttu vastu võtta.
Kui IRR >= kapitali hind (WACC), võib projekti investeerida.
Kui IRR < WACC, peaks projekti tagasi lükkama või leidma võimalusi projekti riski vähendamiseks või rahavoogude suurendamiseks.
Mis on MIRR ehk modifitseeritud sisemine tasuvusmäär?
Diskontomäär, mis võrdsustab projekti reinvesteeritud rahavoogude lõppväärtuse projekti investeeringute nüüdisväärtusega. Võimaldab hinnata projekti tasuvusmäära ka ebatavaliste rahavoogude puhul. Kui MIRR >= r, siis võib projekti investeerida.
Millal kasutada ekvivalentset aastast rahavoogu?
Ekvivalentne aastane rahavoog ehk puhtad nüüdisväärtused teisendatakse annuiteetideks.
Kui on vaja teha valik erinevate eluigadega projektide vahel. (NPV-ga ei saa neid hinnata, sest pikemaajaliste projektide NPV on kõrgem, sest selle kujunemiseks on rohkem aega).
Seda kasutatakse enamasti kulude võrdlemisel, eesmärgiks leida alternatiiv, mille aastased kogukulud on väikseimad.
Mis on ettevõtte finantseerimisotsuste peamine eesmärk?
Finantseerimisallikate valik peab aitama vähendada kapitali hinda (WACC) ja need peavad peegeldama finantseeritava objekti omadusi.
Mis vahe on nõutaval tulumääral ja kapitali hinnal (WACC)?
Nõutav tulumäär- investori vaatenurk, mis on tema jaoks nõutav tulumäär, et teenida tulu, mis arvestaks ka invetseeringute riskidega
Kapitali hind- ettevõtte vaatenurk, ettevõtte kui terviku soov teenida tulu, et rahuldada kõiki finantseerijaid antud riskitaseme juures.
Miks kasutatakse kapitali hinda (WACCi)?
- Investeeringute eelarvestamisel
- IRR (MIRR) > WACC
- NPV puhul WACC = diskontomäär
- Finantseerimisallikate valimisel (kapitali struktuuri kujundamisel)
- püütakse kujundada selliselt, et viia ettevõtte kapitali hind praeguse või planeeritava riskitaseme juures miinimumini
- Ettevõtte väärtuse hindamisel
- prognoosida vabad rahavood ettevõttele, seal WACC=diskontomäär
- Hinnakujundus reguleeritud ettevõttes
Miks on võõrfinantseerimine odavam, kui omafinantseerimine?
Omakapitali alternatiivkulud on kõige kõrgemad.
Omanikele suurem risk võrreldes laenude abil finantseerimisega.
!!Võõrfinantseerimisel ehk kui nt pank annab laenu, siis nad pakuvad madalamat intressi, sest neil on olemas tagatis ehk neil on madalam RISK. Omafinantseerimine ehk omakapitali kasutamine on kallim, sest see on tagamata ja seega kõrgema riskiga.
Lisaks see, et kui ettevõte läheb pankrotti, siis pangale tuleb laen ikka tagasi maksta, aga omanikud ehk omafinantseering tasutakse viimasena.
Mis on Gordoni mudel?
Kasvuperpetuiteet. Kasutatakse omakapitali hinna leidmiseks.
Mis on CAPM?
Teine variant omakapitali hinna leidmiseks.
CAPM: Re = Rf + beeta * (Rm - Rf)
Beeta mõõdab avatust tururiskile.
Riskipreemia (Rm-Rf)- Lisatootlus, mida me soovime teenida, kui me viime oma raha aktsiaturule
. See on investeerimise eest nõutav tasu lisaks riskivabale tulumäärale.
CAPM probleemiks see, et eeldatakse, et investoril on hajutatud portfell
Mis on kapitali struktuur?
Ettevõtte intressikandvad kohustused ja omakapital (ei arvestata nt kreditoorset võlgnevust ja teisi võlgnevusi, millel ei arvestata intressi).
Ettevõtte laenukapitali, omakapitali ja muude kapitali allikate vahekord. (Kapitali all peetakse silmas intresse kandvaid kohustusi ja omakapitali)
Hea oleks olla tööstusharu või lähimate konkurentide keskmine
Mida tähendab kapitali restruktureerimine?
Ettevõte muudab oma finantsvõimendust ilma, et toimuksid muutused ettevõtte varade suuruses. Nt võetakse laen ja ostes saadud summa eest tagasi ettevõtte aktsiaid. Võimenduse vähendamine toimub, kui ettevõte emiteerib uusi aktsiaid ja maksab tagasi enda laene.
Mis on sularahadividendi ja aktsiate tagasiostu erinevus?
Sularahadividend- aktsionäridele makstakse makseid ettevõtte kasumist või eelmiste aastate jaotamata kasumist, millest on maha arvutatud eelmiste aastate katmata kahjum. Kõige levinum viis. Ettevõttest liigub raha välja.
Aktsiate tagasiost- alternatiiv dividendide maksmisele, kus aktsionärid saavad otsustada, kas tahavad saada rahalist tulu või suurendada oma osalust ettevõttes.
Kui ettevõte ostab aktsiaid tagasi, siis need tühistatakse ehk ringlusesse jääb vähem aktsiaid. Tänu sellele puhaskasum aktsia kohta suureneb ja aktsia hind tõuseb.
Mis on fondiemissioon?
Ehk aktsiadividend (sarnane splittimisele). Ettevõte laseb välja uusi aktsiaid omakapitali arvelt. Selle tulemusena mingeid rahavoolisi muutuseid ei toimu. Ettevõttel on teenitud kas jaotamata kasumit või mõni muu omakapitali kirje, mille arvelt olemasolevad aktsionärid saavad aktsiaid juurde (vastavalt oma osalusele). Aktsia väärtus väheneb, aga aktsionäri rikkus mitte.
Aktsiakapitali suurendamine (vaba) omakapitali arvelt ilma täiendavate sissemakseteta. Selle puhul aktsiate märkimist ei toimu ja uusi aktsiaid omandavad ainult olemasolevad aktsionärid. Ettevõtte finantsseisund ei muutu.
Mis on aktsiate splittimine (tükeldamine) ja pöördsplittimine?
Splittimine- aktsiate arvu suurendamine, samal ajal aktsia nimiväärtust vähendades (börsile lastakse aktsiaid juurde ja kuna aktsiakapital jääb muutumatuks, siis väheneb ka aktsia hind).
Pöördsplittimine- ettevõte vähendab aktsiate arvu.
Kuidas saab hinnata ettevõtte võimekust maksta dividende?
Üks variant on läbi FCFE ehk vaba rahavoog omakapitalile
Mida tähendab, et dividendid on jäigad?
Üldiselt hoitakse dividendi aktsia kohta samana. Kui dividende muudetakse, siis neid pigem tõstetakse (ka aktsiate tagasiostmine tõstab hinda, mida tehakse viimasel ajal üha rohkem). Langetatakse pigem väga harva. 60-70% jäetakse dividend samaks.
Mis on Milleri ja Modligliani teooria dividendipoliitikast?
Dividendid on tähtsusetud. Investor saab enda jaoks vajaliku rahavoo ise tekitada (osta ja müüa akstiaid). Varade väärtus ei määrata sellega, mida ettevõte teeb kasumiga, vaid tulu teenimise võime ja investeerimispoliitikaga.
Mis on Gordon-Lintner- “varblane peos” teooria?
Ettevõtted, kes pakuvad dividenditulu, nende valuatsioonid kipuvad olema kõrgemad, kui sarnaste ettevõtete puhul, kes maksavad vähem või üldse mitte dividende.
Dividenditulu väärtustatakse tavaliselt rohkem, kui tulu kursimuutusest (ehk kapitalitulu). Firma juhtkond saab kontrollida dividende, aga mitte aktsiate hindu.
Kehtib ka portfellide puhul: portfell, kus on sees dividende maksvaid ettevõtteid sama suure riskitaseme juures, pakuvad suuremat tootlust
Mis on tuletisväärtuspaber ehk derivatiiv?
Finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara hinnamuutusest. Konkreetse väärtpaberi väärtus/hind tuletatakse mõnest teise alusvara väärtusest/hinnast. Nt Optsioonid, futuurid, forwardid ja swaplepingud.
Alusvara on vara, mida väärtuspäeval ostetakse/müüakse. Selleks võib olla mida iganes- kuld, nafta, aktsia, valuuta, intressimäär, tooraine, elektri hind, päikesepaiste, vihm jne.
Neid võib kasutada nii spekuleerimiseks (võtad võimendust ja panustad hinna langusele/tõusule) kui ka riskide maandamiseks.
Mis on SPOT kurss ja FORWARD kurss?
Spot kurss- hetkel noteeritud hind kohe täitmiseks.
Forward kurss- tulevikutehingu täna kokku lepitud kurss. Nt lepitakse kokku kurss kokku osta dollareid EURUSD=1,1141 kahe kuu pärast.
Mis on optsioon, kuidas jaguneb?
Võimalus osta/müüa väärtpaberit kindlaks määratud kuupäeval, kindlaks määratud summa eest.
Jaguneb kaheks:
- Ostuoptsioon ehk call optionomanikul õigus osta kindlaks määratud ajal kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga
- Müügioptsioon ehk put optionomanikul õigus müüa kindlaks määratud ajal kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga
Mis on tehinguhind?
Tehinguhind ehk strike price on hind, millega toimub tulevikus optsioonitehing.
Mis on optsiooni hind ehk preemia?
Summa, mille optsiooni ostja maksab optsiooni väljaandjale lepingu sõlmimisel. See on kindlustuspreemia müüjale selle eest, et ta on tulevikus nõus pakkuma sellist diili.
Jaguneb omakorda kaheks:
- sisemine väärtus
- ajaväärtus- Võimalus, et hind alusvaral tõuseb või langeb. Võtab arvesse, et see optsioon võib tulevikus veel suuremat kasumit/väärtust omada ja selle eest ollakse turul täna nõus seda ajapreemiat maksma.
Mis tähendab, et optsioon on rahast väljas, raha peal või rahas?
Rahast väljas- ostuoptsiooni puhul turuhind on väiksem, kui tehinguhind (pole mõistlik seda tehingut realiseerida, pigem mõistlik lihtsalt turuhinnaga osta). Müügioptsiooni puhul vastupidi ehk turuhind > tehinguhind (pole mõistlik, kasumlikum siis müüa turuhinnaga)
Raha peal- alusvara hind ja optsiooni tehingu hind on samad (tehinguhind = turuhind).
Rahas- ostuoptsiooni puhul turuhind on suurem, kui tehingu hind (mõistlik tehing realiseerida). Müügioptsiooni puhul vastupidi ehk turuhind < tehinguhind (mõistlik)
Kirjelda Euroopa vs Ameerika tüüpi optsioone:
Euroopa
tüüpi optsioone saab rakendada ainult optsiooni aegumisel, Ameerika
tüüpi optsiooni saab rakendada (kasutada) igal ajal (saad nõuda optsiooni täitmist). Enamik aktsiaoptsioone on Ameerika tüüpi ehk igal ajahetkel, kui soovid seda optsiooni kasutada, siis saad.
Mis tegurid mõjutavad ostu (call)- ja müügioptsioonide (put) väärtuste kasvamist ja kahanemist? Ehk kui kalliks kujuneb optsiooni preemia (hind) ning mis tegurid seda mõjutavad
- Hetke alusvara hindostuoptsiooni väärtus kasvab, kui alusvara hind tõuseb. Müügioptsiooniga vastupidi.
- Optsiooni tehinguhindostuoptsiooni kõrgem tehinguhind alandab optsiooni preemiat, müügioptsiooniga vastupidi
- Aeg optsiooni aegumisenisuurendab optsioonipreemiat nii ostu- kui ka müügioptsiooni puhul
- Aktsia volatiilsus (tootluse standardhälve)üks olulisemaid optsiooni hinda mõjutavaid tegureid. Risk suurendab ostu- ja müügioptsiooni preemiaid.
- Riskivaba intressimäärvõimaldab ostuoptsiooni alusvara eest tasumisega viivitada, seega kõrgem intressimäär muudab viivitamise kasulikumaks. Müügioptsiooniga vastupidi.
- Oodatud dividendidostuoptsiooni puhul väljamakstud dividendid vähendavad alusvara väärtust ja optsiooni hinda. Müügioptsiooniga vastupidi
Mis on varrandid?
Ettevõtte poolt välja antud pikaajalise tähtajaga optsioonid, mis annavad õiguse nende omanikele märkida ettevõtte aktsiaid teatud hinnatasemel
Mis on vahetusvõlakirjad?
Annavad omanikele õiguse vahetada võlakirjad teatud vahekorras sama ettevõtte aktsiate vastu.
Mis on reaaloptsioonid?
Erinevad projektides peituvad võimalused ja tänu reaaloptsioonidele saame neile hinnalipiku juurde panna.
Projekti väärtuseks on tema NPV, millele lisandub temas peituvate reaaloptsioonide väärtus. Need paindlikkused (optsioonid ehk võimalused) suurendavad ettevõtte väärtust.
Reaaloptsioonidel 4 liiki:
- Laienemis- ja viivitusoptsioonid: nt laiendame tootmist, kui toode osutub populaarseks (prg hetkel seda ei tea, aga võiksime projekti alustamisel selle võimalusega arvestada)
- Loobumisoptsioonid: võimalus edutu projekt lõpetada
- Täiendavad investeerimisoptsioonid
- Paindlikkuse optsioonid
Mis on FCFE ja FCFF?
FCFE- vaba rahavoog omakapitalile. Ettevõtte poolt teenitud rahavoog, mida võiks võtta kui potentsiaalset dividendi aktsionäridele. Saab ka teenindada omanike nõutavat tulu investeeringust. Diskonteerimisel kasutada omakapitalilt nõutavat tulumäära.
FCFF- vaba rahavoog ettevõttele. Ettevõtte poolt teenitud rahavoog, mille arvelt saab maksta omanikele nii dividende, kreeditoridele intresse ja teenindada ka ettevõtte laene. Kasutatav pigem siis, kui ettevõttel on palju võõrkapitali ja kui kapitali struktuur võib muutuda. Diskonteerimisel kasutada ettevõtte kapitali hinda.
