Süsteemsuse printsiip- kõike, mis on võimalik ja seejuures ka mõistlik, tuleks käsitleda süsteemselt
Universaalsuse ja efektiivsuse printsiip- Mida efektiivsem, seda vähem universaalsem. See kehtib ka vastupidi. Näitena saab tuua nt mitmevõistleja- teeb igat ala hästi, aga ei ole üheski parem, kui vastava ala tipp (nt kaugushüppe tulemus väiksem, kui parimal kaugushüppajal). Churchill oli osav mitmes asjas, aga tal puudusid väejuhivõimed
Termodünaamika II printsiip- soojus ei saa iseenesest üle minna jahedamalt kehalt kuumemale (katsun teelusikat, siis mina võtan lusika soojust endale mitte vastupidi). Loodus püüab üle minna vähem tõenäolistelt olekutelt tõenäolisematele olekutele (korrapäralt korrapäratusele, süsteemsuselt süsteemitusele). Absoluutset, kõikehaaravat ja püsivat korda pole olemas. Tõrkeid ja vigu peab esinema Näited:
- Suuremad ja väiksemad vead raamatutes, mida loeme või kirjutame
- 'probleemid' autodes, teistes masinates
- ehitus- ja projekteerimisvead majades, milles elame
- moonutused telepildis
- vead ja möödalaskmised igasugustes kavades, plaanides, projektides
Lihtsalt ei suudetud vältida kõiki võimalikke vigu formuleeringute koostamise käigus. Igat laadi vead on alati võimalikud
Määratletuse printsiip- kõike, mida käsitletakse, tuleb võimalikult täpselt määratleda
Määratlemise piiratuse printsiip- määratlustes sisalduvaid või nendega muul viisil seotud asju ei saa lõputult järjest edasi määratleda. Lihtsalt ei suudetud kõiki vajalikke asju piisava detailsuse ja selgusega määratleda
Liiasuse printsiip- kui võimalik, siis kasutada olulisemate asjade sh teadmiste või andmete säilitamiseks, kasutamiseks, edastamiseks mitmeid erinevas paigas või erineval vormil esinevaid eksemplare (nt tuleb kasutaja loomisel sisestada parool 2x, et vältida vigast parooli kirjutamist)
Tegelikkuse arvestamise printsiip- iga süsteemselt käsitletava asja puhul peab võimalikult täpselt arvesse võtma tegelikkuses esinevaid (meist mitteolenevaid) asju, omadusi, tingimusi.
- Nt on süsteem algklass ja selle süstorina oleks väga veider kohata omadust on habemik või on abielus
Mittetäielikkuse printsiip- ei ole reaalselt võimalik kõike arvesse võtta, kõike määratleda, kõike selgitada, kõike põhjendada. Lihtsalt ei suudetud kõiki olulisi asju märgata ning arvesse võtta.
Minimaalse vastuolulisuse printsiip- anna endast parim, et vastuolude võimalikkus väikseks muuta
Vastuolude vältimatuse printsiip-kuidas me ka ei püüaks, jäävad vastuolulised kohad ikka alles. Lihtsalt ei suudetud keerulisemaid ning paljude tingimuste kirjeldusi vajavaid sihte formuleerida nii, et neis ei sisalduks mõnd vastuolu. Alati jäävad mingid varju jäänud asjad alles, mida me ei osanud ette näha.
Vältimatu arengu printsiip- kõik oleneb ajast. Olenemine ajast on vältimatu. Igal süsteemil on aeg, millest oleneb selle süsteemi koosseis ja ülesehitus. Nimetades ajast olenemist arenguks, saame öelda, et kõik areneb.
Ajast olenevuse unikaalsuse printsiip- igal süsteemil on oma unikaalne olenevus ajast
Arenguvõimaluste paljususe printsiip- areng võib alati kulgeda mitmel erineval viisil.
Ettemääramatuse printsiip- see, milline arenguvariantidest järgnevalt reliseerub, ei pruugi olla täpselt ennustatav. Me ei tea, mis juhtub tulevikus
Arengute ja deduktsiooni korrelatsiooni printsiip- maailmas kujunevad ühtedest pöukordadest teised seda suurema tõenäosusega, mida suuremad võimalused on loogiliselt tuletada esimeste olukordade formaalsetest kirjeldustest teiste olukordade formaalseid kirjeldusi. Kui mingi esimese olukorra kirjeldusest lähtudes pole loogiliselt võimalik tuletada teise olukorra kirjeldust, siis tõenäoliselt esimesest olukorrast teist olukorda ei kujune
Ressursside vajalikkuse printsiip- igasugune tegutsemine, süsteemide või millegi muu loomine, tegevuses hoidmine jms nõuab ressursse
Ressursside piiratuse printsiip- mistahes tegevuseks vajalike ressursside hulk on alati piiratud. Nt meile jagub Päikeselt tulenevat soojust ja valgust max 5 miljardiks aastaks
Võitluse vältimatuse printsiip- süsteemide maailmas on võitlus vältimatu. Küll aga EI JÄRELDU sellest seda, et iga süsteem, igas olukorras, igas kohas ja igal ajal peab võitlema.
Sihtidest lähtumise printsiip- kõikide tegevuste korral tuleb alati lähtuda sellest, millised on oodatavad tulrmused ehk tegelikud sihid (mis ma tegelikult tahan).
Mitte-eeskirjastatavuse printsiip- leidub niisuguseid ülesandeid ja probleeme, mille lahendamiseks põhimõtteliselt puuduvad vastavad algoritmig, programmid, eeskirjad jms
Inimest inimesena arvestamise printsiip- Mis tahes süsteemi kuuluvat inimest ei tohi käsitleda ainult üksikute väljavalitud omaduste kogumina, vaid inimlikke (füüsilisi, füsioloogilisi, psüühilisi, intellektuaalseid, hingelisi jt) omadusi tuleb vaadelda unikaalse tervikuna.
Enesekesksuse printsiip- Inimese eesmärke ja tegevuste iseloomu mõjutavad reeglina kõige tugevamini niisugused tegurid, mis on kõige enam seotud inimese enese ja tema elu edasikandmiseks oluliste asjadega.
Tegeliku sobivuse printsiip- Iga inimene tegelgu vaid niisuguste asjadega, millega ta tõesti sobib tegelema.
Isikuomaduste samalaadse jaotuse printsiip- Kui selleks eraldi tööd ei tee, kujuneb ühiskonna igas isoleerimata osas enam-vähem samalaadne isikuomaduste jaotus.
Maksimaalse arusaadavuse printsiip- See, mida te tahate, et inimene teeks, peab talle reaalsete võimaluste piires maksimaalselt arusaadav olema (miski on just selline nagu seda väidetakse olevat.
Maksimaalse põhjendatuse printsiip- Kõike, mida soovite inimestele (sh iseendale) esitada, tuleb reaalsete võimaluste piires püüda maksimaalselt põhjendada (miks see nii on).
Omaksvõetavuse printsiip- Kestvalt ning suuremat vaeva nähes ollakse nõus tegema niisuguseid asju (näiteks teataval kindlal viisil tegutsema või teatavaid sihte taotlema), mis oma olemuselt on omased, omaks võetud või omaks võetavad.
Väärtustatuse printsiip- Valdav osa inimestest soovib, et nende tegevus ja selle sihid oleksid väärtustatud
Inimeste jaoks olulise arvestamise printsiip- asju, mis inimese jaoks on erakordselt olulised, peab väga tõsiselt arvestama. (kui soovite, et inimesed näeksid mingite asjade nimel suurt vaeva, kannataksid viletsust, võitleksid ja oleksid nõus riskima, siis püüdke need asjad muuta inimeste jaoks väga oluliseks)
Normi hilinemise printsiip- mida suurem on mingi inimkoosluse vorm, seda hiljem võtab ta omaks väiksemates kooslusvormides kehtestunud norme.